Õpilepingu reflektsioon

Võtan siin kokku oma tagasiside õpilepingus toodud teemadele.

Selle kohta, kuidas tehniliselt õpematerjali hinnata sain kursuse käigus parema pildi, kuid kuidas hinnta sisu. See on ja vis jääb põhinema ekspert arvamustel, autoriteetidel ja soovitustel ehk suures osas on see õpetaja või õppija vastutus kes materjali valib.

Hindan kõrgelt selle poolaasta jiiksul saadud õpematerjalide koostamise kogemust, seda nii kursuse raames kui ka praktika käigus. Abiks olid ka loengutes toimunud lühikesed tutvustused. Siin kohas oleks workshopi tüühi üritus ehk veelgi kasulikum olnud. Mida õpetada on ehk lihtsam õpetajal kokku panna, kui valida erinevate aotorvahendite ja võimaluste hulgast sobiv töörist.

Oma eesmärkidele olen tublisti lähemale liikunud. Näen, et nendes teemades on arenguruumi, kuid saadud viited ja teadmised aitavad tulevikus kiiresti vajadusel ennast täpsema infoga varustada.

Oma õpitegevustes polnud ma nii edukas, kui oleks soovinud. See kord ei saanud põhebdada piisavalt tähelepanu kodustele ülesannetele trauma tõttu ja töökoormuse suurenemise tõttu. Aga arvestades olukorda olen mõistlikult toime tulnud.

Lugemispäevik: Õpitehnoloogia standardid

Selle teema raames lugesin Bakhouyi et al. (2017) artiklit. Artiklis antakse ülevaade nelja põhilise organisatsiooni e-õpet puudutavat standardite kohta. E-õppeplatvormide puhul on standardid olulised koostalitlusvõime tagamiseks. Sellised IT lahendused pakkuvad kasutajale võimalusi erinevaid sisusid, kursuse läbiviimise ja analüütikatarkvarasid kombineerida. Mitmed erinevad organisatsioonid on panustanud e-õppega seotud standardite väljatöötamisse ja arendamisse (IMS, IEEE LTSC, AICC ja ADL).

IMS Global Learning Consortium

Selle organisatsiooni fookus on spetsifikatsiooni põhisel arendusel vastavalt liikmete nõuetele. On toetatud üle 50 standardi, mis käsitlevad metaandmeid, sisu pakkimist, korporatiivset teenust, oskusi, juurdepääsusid, ePortfoliot, õppijate andmeid, ressursside nimekirja, kohaloleku jagamist, sõnavara/mõistete defineerimist ja õpidisaine. Need spetsifikatsioonid kirjeldavad kursust: tunnid, ülesanded, küsimustikud/testid. Kirjeldused põhinevad XML standardil. Laialdaselt on kasutusel järgmised 5 standardit:

1. IMS Learning Tools Interoperability (LTI) – integreerib sisu, rakenduse, vahendid ja õppirakenduse e-õppesüsteemiks.
2. IMS Common Cartridge (CC) – erinevate organisatsioonide sisu jagamise standard.
3. IMS Learning Infromation Service (LIS) – integratsioon e-õppekeskkonna ja õpilaste haldus süsteemi vahel.
4. IMS Question & Test Interoperability (QTI) – testide, küsimuste, soorituste, tulemuste jagamiseks.
5. IMS Caliper Analytics (CA) – laiapõhjaline sõnumivahetuse standard.

IEEE LTSC Learning Technology Standards Committee

LTSC arendab kokku lepitud (kinnitatud) standardeid. LTSC juhib üle kahekümne arendus ja uurimis gruppi, mis on seotud e-õppevaldkonnaga. Mitmed töögruppides väljatöötatud standardid on rahvusvaheliselt tunnustatud (CMI: 1484.11.1-2004, 1484.11.2-2003, 1484.11.3-2005, RAMLET 1484.11.4-2005, LOM: 1484.12.1, 1484.12.2, 1484.12.3, 1484.12.3; 1484.1-2003 1484.20.1-2007)

AICC Aviation Industry CBT Committee

Kõrgemale haridusele suunatud koostalitlusvõime e-õppesüsteemides , mis tagaksid kohandatavuse ja taaskasutamise. AICC panustab aktiivselt standarditega seotud tegevuste koordineerimisse. AICC soovitused on laialdaselt kasutusel e-õppesüsteemides hõlmates nii jaotust, jälgimist, tulemusi.

AICC standardile CMI API liidese lisamisega saadi HACP AICC, mis on kõige laialdasemalt kasut leidnud muud XMLi vahetus süsteemidega koostalitlusvõimeline. Areneb uus standard AICC PENS, mis võimaldab edastada sõnumeid sisuloomest õppesüsteemi.

AICC standardid on lõplikult kokku leppimata rohkem kui 10 aastat. AICC on lubanud välja töötada juhendid ja tehnilised soovitused erinevatele meediatele. Neid nimetatakse AGR’id ja need peavad tagama AICC’ga sobivuse.

Tehnilised detailid on avaldatud erinevates dokumentides ja artiklites. Viimastel aastatel on AICC eksperdid valinud panustamiseks CMI-5 standardi.

ADL Advanced Distributed Learning initiative

ADL on projekt, mille käigus loodi SCORM (jagatud sisu objektide viidete mudel), et tõsta jagamise ja taaskasutamise võimekust.

SCORM 2004 baseerub 4 elemendil:

• Ülevaade: koondub CAM, RTEja SN valdkondade vahelekõrhemal tasandil
• Sisu agregeerimis mudel (CAM): põhineb juhistel kuidas identifitseerida ja kokku panna organiseeritud õppematerjalid.
• Töökeskkond (RTE): paigaldus juhised ja kommunikatsioon ja jälgimine veebi kontekstis.
• Järjestus ja navigeerimine (SN): kirjeldused, mis tagavad et sisu oleks täielik.

Arenduses on SCORM standard lahendatud XML tehnoloogiaga.

Järgmise põlvkonna SCORM – Tin Can API – xAPI.
Tuleneb vajadusest koostalitlusvõime standardi järgi, mis aitaks portaalidel, õpisüsteemidel ja rakendustel jälgida õpikogemust ja -tegevusi. IT lahendus põhineb REST sõnumitel ja jason sõnumistruktuuril.  XAPI hõlmab endas  tööd, mis tehti CMI-5 standardi kujundamisel.

Õppesüsteemidega standardid on iga üks oma ette hea, kuid siiani on selles valdkonnas suured mured. On liiga palju erinevaid standardeid, mida tootjad kasutavad. Sõnumistandardite tekkimine on positiivne suund.

Allikas: Bakhouyi, A., Dehbi, R., Talea, M., & Hajoui, O. (2017). Evolution of Standardization and Interoperability on E-Learning Systems: An Overview. 2017 16th International Conference on Information Technology Based Higher Education and Training (ITHET). IEEE. https://doi.org/10.1109/ithet.2017.8067789

Lugemispäevik: Avatud õppematerjalid

Selle teema raames lugesin Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018) artiklit. Artiklis käsitleti mõistete ebaselgust ja paljusust. Autorid pakkusid ja kuue mõiste digiõppevara toetav pedagoogika (OER-enabled pedagogy). Konkureerivate mõistetena on toodud artillis avatud pedagoogika ja avatud õppimine.

Avatud pedagoogika on kõige enam seostatud õppija keskse lähenemisega. Samuti pöörtakse selles termini juures  tähelepanu hüljatud materjalidest ja õppija tööle. Digiõppevara kontekstis on „avatud“ tähendus veidi muutunud. Nüüd peetakse selle all silmas litsentseeritud litsentsiga, mis lubab iga ühel osaleda 5R tefevustes: säilitamine (retain), taaskasutamine (reuse), revideerimine (revise), ümbertegemine (remix), jagamine (redistribute).

säilitamine (retain) – õigus taha ja säilitada oma eksemplari materjalist

taaskasutamine (reuse) – õigus kasutada materjali/sisu erinevatel moodustel erinevates keskondades (klassiruumis, grupitöös, veebis jne)

revideerimine (revise) – õigus kohandada, korrigeerida, muuta materjali sisu (sh nt tõlkida)

ümbertegemine (remix) – õigus kombineerida teiste materjalidega ja luua nii midagi uut

jagamine (redistribute) – õigus jagada originaali oma täiendustega materjale või kombineeritud materjali osana

Uue mõiste digitaalõppevara toetavat pedagoogika defineeritakse läbi 5R’i tegevuste võimaldamise kõigile osapooltele (nii õpetajad kui ka õppijad). Sellega seoses tuuakse kasutusele mõisted „uuendatav ülesanne“ ja „ühekordne ülesanne“. Ühekordne ülesanne on see, mis peale täitmis enam tähendust ei oma. Uuenevate ülesannete puhul aga panustavad õppijad ülesande arenemisse. Uuenevad ülesanded toetavad mii isikliku arengut kui ka panustavad kollektiivsesse (kogukondliku) õppimisse ja täiustavad ülesannet ennast. Digitaalõppevara toetavat pedagoogika on suunatud uuendatavatele ülesannetele.

	Õppija loob artefakti	Artefaktil on suurem tähendus kui ainult õppija õpingud	Artefakt on avalik	Artefaktil on avatud litsents
Ühekordne ülesanne	X
Autentne ülesanne	X	X
Loov ülesanne	X	X	X
Uuendatav ülesanne	X	X	X	X

Autorid pakkuvad, et digiõpevara toetav pedagoogika kvaliteeti võiks hinnata uuendatavate ülesannete näitel järgmise 4 küsimusega:

1. Kas õppijatel palutakse luua uus artefakt (essee, luuletus, video ine) või muuta uuendada olemasolevat digiõpevara?
2. Kas sellel artefaktil on väärtust enam kui ta looja õppimine?
3. Kas õppijat kutsutakse oma tööd avaldama või avaldama kohandatud/kasutatud digiõppevara?
4. Kas õppijaid kutsutakse  andma oma tööle või muudetud digiõpevarale avatud litsentsi?

Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018)toovad mitmeid selgitavaid täpsustavaid näiteid.

Lõpuks toovad Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018) välja küsimused, millega tuleks edasi tegeleda:

• Kas õppijad peavad uuendatavaid ülesandeid väärtuslikumaks, huvitavamaks või kasulikumaks kui teisi? Miks?
• Kas õppijad, kes avalikustavad oma tööd ilmutavad paremaid õppitulemusi või suuremat entusiasmi kui tavaparast ülesannete lahendajad? Miks?
• Kas avatudlitsentsiga oma töid avaldava õppijad  leiavad lisa kasusid? Kas nende tööd toovad laiemat kasu suuremale kogukonnale?
• Kas õppijad või õpetajad näevad mingeid tagasilööke/ohtusid (reaalseid või tajutavaid) digiõpevara lubaval pedagoogikal?

Kokkuvõtteks kõik areneb ja muutud. Hetkel pole digiõpevara loomine enam kallim kui kommerts õppevara kasutamine.

Allikas: Wiley, D., & Hilton, J. L. (2018). Defining OER-Enabled Pedagogy. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 19(4), 133–147. https://doi.org/10.19173/irrodl.v19i4.3601

Lugemispäevik: Digitaalse õppevara kvaliteet

Selle teema raames lugesin : Elias et al. (2020) artiklit „Quality Evaluation of Open Educational Resources“, mis andis ülevaate uuringu tulemusi avatud õppematerjali (OER –Open Educational Resourse) kvaliteedi hindamise kohta. OER eestikeeles ka digiõppevara. Elias et al. (2020) artiklis anti ülevaade uuringi käigus paika pandud digiõppevara kvaliteedi mõõdikutest ja hinnang võimalikule kasutatavusele.

Uuringu käigus käsitleti mõõdikuid järgmistes valgkondades:

• Omaduste kvaliteet:
  • Kättesaadavus
  • Mitme keelsus
  • Taaskasutatavus
  • Päritolu (autorlus)
  • Ajakohasus
  • Avatus
• Tehnoloogiline kvaliteet:
  • Juurdepääsetavus
  • Standarditega ühilduvus
  • Kasutatavus
  • Ühilduvus
• Sisu kvaliteet:
  • Struktureeritus
  • Õigsus
  • Terviklikus
  • Ulatus
  • Tükeldatavus (modaalsus)
  • Enesehindamise võimalus

Mõõdikutele hinnangus koguti läbi küsitluste ja automaatset hindamist ei rakendatud. Selleks loodi juhendavad küsimustikud.

Uurimuse käigus tehti ette panek sisu kvaliteedi hindamise osas. Mis jagati täpsemalt 3 osaks: struktuur, õpisisu, ja enesetestid. Neile osadele pakuti välja täpsustatud kriteeriumid ja nende võimlalikud hindamise alused. Näiteks struktuuri hindamisel taksonoomia selguse juures toodi järgmine kirjeldus:

1. Lühike ja kirjeldav nimi
2. Sidusus nimetustes
3. Pealkirja vastavus sisule

Struktuuri osa jaotati 4 kriteeriumiks, õpisisu 5 kriteeriumiks ja testimine 2 kriteeriumiks.

Juurutamiseks ja hindamiseks SlideWiki keskkonnas valiti järgmised kriteeriumite kirjeldused:

• Lühike kirjeldav nimi – struktuuri, taksonoomia(CS1.1)
• Hierarhiline ülesehitus – struktuur, lihtne navigeerimine(CS2.1)
• Standardiseeritud metaandmed – struktuur, otsitavus ja sisu(CS4.1)
• Kinnipidamine standardiseeritud metaandmetest – struktuur, otsitavus ja sisu(CS4.2)
• Juhendite vastavus sisu esitlusele – õpisisu, juurdepääsetavus sisule (LC4.1)
• Kättesaadavus rohkem kui ühes keeles – õpisisu, mitme keelsus (LC5.1)
• Enesehindamis võimaluste olemas olu – enesehindamine, enesehindamise kättesaadavus (SA1.1)
• Õigete vastuste kättesaadavus – enesehindamine, enesehindamise kättesaadavus (SA1.2)

Hinnangu andsid ekspert kasutajad ( ülikooli juhendajad või doktoriõppe üliõpilased). 70% osalejatest leidis, et väljatoodud informatsioon oli kasulik ja 50% leidis, et saa kattis kõigeolulisemad kvaliteedi hindamise kriteeriumid.

Allikas: Elias, M., Oelen, A., Tavakoli, M., Kismihok, G., & Auer, S. (2020). Quality Evaluation of Open Educational Resources. C. Alario-Hoyos, M. J. Rodríguez-Triana, M. Scheffel, I. Arnedillo-Sánchez, & S. M. Dennerlein (toim.), Addressing Global Challenges and Quality Education (lk 410–415). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-030-57717-9_36

Rühmatöö

Rühmatöö tegin koos Helina ja Marj-Liisiga. Koos töös valmis e-koolikotti kogumik: https://e-koolikott.ee/kogumik/30484-Raalmotlemine-ja-humanitaarteadused

Õppevideo

See teema on minus pikemat aega tekitanud kõhedust ja tegevuse juurde asumine võttis aega. Lõpuks sai esimene video tehtud õpetaja praktika käigus tekkinud vajaduse alusel. Nimelt sain ülesande ette valmistada materjal viiendale klassile mille alusel õpilased saaksid koostada projektõpperaames loodud kuuldemängule kavalehe (flayeri). Siin tunduski kõige loogilisem lahendus ekraani video.

Selleks et video paika saada tuli endal vajalikud osad ja tegevused korralikult läbi mõelda ja ka eelnevalt mitu korda läbi proovida. Kasutasin OBS Studiot video tegemiseks.Video on näha siit.

Õpilased said juhendi alusel toimetatud, seega kui video ka ideaalne välja ei tulnud, siis oma eesmärgi see antud olukorras täitis ja see annab julgust ka edaspidi proovida.

Kokkuvõtteks kõige parem motivaator raskete ülesannete puhul on reaalne vajadus.

Õpileping – Digitaalne õppevara

Õppilepinguga võtan kokku ootused kursusele.

Teema: Digitaalne õppevara

Selleks, et effektiivselt õpetada on vaja leida ja hinnata materjale, mille abil tunde läbi viia. Tihti on see vaid seisetunne, mille alusel hinnata õppevara kvaliteeti. Seega ootan kursuselt käsitlust, kuidas hinnata õppevara ja muude materjalide kvaliteeti õpetamise seisukohalt.

Kuna õppevara loomine on minu jaoks täiesti uus valdkond, siis loodan saada kursuse jooksul praktilised teadmised, kuidas luua taasksautatavat õppevara ja kuidas eemaldada oma loodud aegunud õppevara.

Rühmatöö teema

Kursuse esimesel loengul anti ka ülesanne mõelda, millisel teema sooviks rühmatööna koostada digitaalset õppevara. Valikud nutistu ja raalmõtlemise osas tunduvad põnevad. Eelmisel semestris osalesin rühmatöös nutistu teemal ja sain põneva kogemuse. Samas paelub mind ka raalmõtlemine, kui selline. Kuna endal õppematerjali loomise vajadust otseselt pole, siis pakuvad väljakutset arvatavasti mõlemad.

Eesmärgid

Minu eesmärkideks kursuse lõpus on:

• osata analüüsida digitaalse õppevara kvaliteeti;
• orienteeruda õppevara autoriõigustes;
• omandada kogemusi digitaalse õppevara koostamises.

Strateegiad 

Selleks, et oma eesmärki saavutada:

• toetun õppejõudude edastatud materjalidele
• osalen avatud meelega kontakttundides alati kui võimalik
• teen mõtestatul kodused ülesanded
• osalen rühmatöödes ja aruteludes oma arvamuste ja teadmistega

Vahendid/ressursid 

Kasutan oma eesmärkide saavutamiseks õppejõu esitlusi, blogi postitusi ja jagatud artikleid, soovitatud ja jagatud keskkondasi. Teen koostööd kaasõppijatega. Küsin kui kitsikusse sattun õpejõult, kaaslastelt ja õppenõustajalt.

Hindamine 

Kursuse läbimist ja eemärkide poole liikumis kajastavad erinevad blogipostitused. Kindlasti saab ülevaate eemärkide saavutamises ka kursuse lõppu planeeritud reflektsioonist ja rühmatööna koostatud õppevarast.

Praktilist hinnangut kursusel omandatule saan aga anda palju hiljem, siis kui seda on päriselt vaja teha ja saadud oskuseid kasutada.